Rauno-Thomas Moss WIE IM BILLIGEN PORNO 19. juuni - 4. juuli 2009

Moss on selle aastane Vaal galerii kunstipreemia laureaat ja äsja Baseli kunstimessilt naasenuna tekib küsimus, et kas nendes verivärsketes maalides on teda inspireerinud värv ja kompositsiooniliste pindade kirglik rõõm või teema obstsöönsus?

Näituse moodustavad neli maali, mille kõigi puhul on aluseks ja inspiratsiooniks gay pornotööstuses ekspluateeritud mehekujundi kasutamine ja müük selle eripärastes poosides ja värvides.

Rõõmus ja kerglaslik, hümn lodevusele ja seksuaalsusele.

vt ka Tartu Postimeest

www.tartupostimees.ee/?id=135347

Andrus Raag ja Irina Krivonogova 1. juuni - 13. juuni 2009

Esmaspäeval, 1. juunil avame Andrus Raagi ja Irina Krivonogova ühisnäituse "Kosmos ja Maa. Floora või fauna? Postmutatsioon."



Avamisel musitseerib Erik Seim kitarril.

***

Ka möödunud aastal koos Y galeriis TÜ maaliõppetooli magistrantidena üles astunud näitusel "Mäng ja kunst", jätkab duo nüüdki ühiselt.

"Meie uus projekt kannab nime „Kosmos ja Maa. Floora või fauna? Postmutatsioon.“ Tegu on fantasy art (edaspidi: FA) näitusega. FA-ga on see lugu, et kõik kellel on selle kohta midagi öelda olnud, on selle juba ära öelnud. Osad fännavad seda, teised sarjavad ning pole näha, et kellelgi oleks midagi uut öelda. FA maastikul valitseb meie meelest täielik vaikus: kõik küll tahavad midagi põhjapanevat öelda, aga näed – uusi ideesid pole...ja karavan veereb edasi.

Meie läheneme FA-le läbi huumori, aga mitte seda žanrit naeruvääristades, vaid lihtsalt heast tujust. Esitleme oma töid nagu nad on ja ei hakka heasoovlikule näitusekülastajale hämama sotsiaalsetest valupunktidest ja teistest reaalsustest, mida meie tööd ei representeeri. Need ja paljud muud teemad on meie meelest nii ära nämmutatud ja läbi käidud, et isegi sellele mõelda on väsitav.

Meie oleme oma tööd nendest pseudoteemadest vabastanud. Me naerame FA üle, me naerame FA sarjajate üle ja me naerame ka iseenda üle. Näitusel olev on samasuguse kaifiga maalitud nagu tõeline fänni-FA. Veel enam, me ise oleme kunagi suured FA fännid olnud ning selgugu piltidest kui suured fännid me praegu oleme."

Y-külaliseks Jez Riley French, Ana Carvalho ja Simon Whetham

Maikuus on MoKSi stuudiotes ideederisoome ajanud helikunstnik ja kriitikJez Riley French ning kunstnik ja teoreetik Ana Carvalho. Võrseid saate kaeda ja kuulda 19.mail, kell 18 Tartus, Y-galeriis, mil leiab aset järjekordne Y-kohtumine, mis seekord võtab minifestivali vormi, sest eelpoolmainitutega liitub ka helikunstnik Simon Whetham, kes on peatunud mõnda aega Tallinnas NG kunstikonteineris. Niiet tegemist saab olema mitmekihilise õhtuga, mida sisustavad loeng, heliperformance'd ja muidu
mõnus äraolemine.

Õhtu avab loenguga oma loomingust Ana Carvalho. Ana on sündinud Portugalis, Porto linnas ja viibiv Moostes tänu MoKS-Binauralmedia vahetusprogrammile. Pool-nomaadina, reisib ta tihti, kogemaks erinevaid kultuure ja keeli. Ana loomingu tuumaks on protsess. Tema looming on vormistatud sageli rohkem kui ühes meediumis: visuaalsed liveperformance'd, installatsioonid, videod ja netikunst. Tema loomingu
põhiteemadeks on igapäevaelu emotsionaalsed tähistamised, naiste saavutused, fiktiivsed biograafiad ja teadmisviisid.
Ana korraldab erisuguseid sündmusi ja üritusi, seda nii individuaalselt või erinevate kollektiivide koosseisus. Näiteks organiseerib ta koos Elsa Vieira'ga (aka MonkeyFish) Lissabonis VJ ja reaalaja performance'ite üritust Abertura. Tuntuim Ana kollektiivsetest projektidest on kahtlemata VJ Teooria http://www.vjtheory.net/ , mida ta kaastoimetab Brendan
Byrne'ga. See projekt on VJ ja reaalaja audiovisuaalsete performance'ite filosoofiast ja teooriast.
Moostes töötab Ana aia kallal. Anal ei ole otseselt praktilist-
utilitaarset eesmärki rajada aed vaid pigem keskenduda looduslike
elementide ning aiaga seotud teamiste ja uskumuste komponeermisele. Ana aiaprojekt vormub joonistuste, istutamiste, külvamiste, taimedekogumisaktsioonide, vestluste ja blogina
http://visual-agency.net/innerouter/
http://www.visual-agency.net/

Õhtu teine esineja, Inglismaal, East Yorkshire's elava Jez Riley Frenh'i audio-visuaallooming üritab kinni püüda ümbritseva keskkonna emotsionaalset kuju, otsides võimalusi meie igapäevaelus ettetulevate elementide mänguliseks ümberdefineerimiseks. Selle protsessi võtmeks on kunstniku püüe säilitada detalide intiimsus ja avastamisrõõm.
Oma töös kasutab Jez erinevaid välisalvestusmeetodeid, alates ülitundlike kontaktmikrofonide paigutamisest erinevatele materjalidele püüdmaks kinni viimaste sisemisi vibratsioone, kuni hüdrofoonide kasutamiseni helide salvestamiseks vedelikes. Niiviisi on võimalik peegeldada struktuuride ja keskkondade unikaalset ühishäält. See kuuldav vaikus ja heliline
arhitektuur on otseselt seotud kunstniku vajadusega rahu ja lihtsa
mängulise avastamise järele.
Y- galeriis näitab Jez Eestis ülesvõetud fotosid ning kannab samas ette intuitiivse helikompositsiooni, kasutades selleks helisid, mida ta Moostes viibimise ajal küla ümbruskonnast on salvestanud. Kõik esitamisele tulevad helid (nagu Jezi puhul alati) on digitaalselt töötlemata ja saavad ette mängitud nii nagu nad loomulikult kõlasid.
http://jezrileyfrench.blogspot.com/

Hämarikku tervitab Simon Wetham, kes töötab peamiselt välisalvestustega. Simoni tegemised on teda viinud Brasiiliasse, Islandile, Mongooliasse, Saksamaale ja Taisse. Ta on teinud tihedat koostööd Scanner'i ja Fransisco Lopez'iga, andnud välja oma loomingut selliste plaadileibelite alt nagu Entr'acte, 1000fussler, Lens Records ja Gruenrekorder.
Y-kohtumisel esitab Simon peamisel põnevaid salvestisi Tartust ja
Tallinnast.
http://www.simonwhetham.co.uk/

Teretulemast!
Lisainfo: 5 138 599, Evelyn Müürsepp

MoKSi 2009. aasta tegemised on toetatud alljärgnevatest allikatest:
EV Kultuuriministeerium, Hasartmängumaksu Nõukogu, Eesti Kultuurkapital,
Programm Kultuur 2007-2013, Tartu Linnavalitsus.
Ana Carvalho reis Eestisse on võimalik tänu Instituto Camões toetusele
Täname koostöö eest: Mooste vallavalitsus, Y-galerii ja Kaisa Eiche.

moks.ee

Rühmitus Noolegrupp --> 12. mai - 30. mai 2009

Noolegrupp --> (Villem Jahu ja Triinu Jürves)

esitab näitusel "IMMUNITY SUMMARY AND THE OUTSIDE WORLD " ruumispetsiifilist video-foto-heliinstallatsiooni.
Galerii võlvide alla, seintele ja põrandatele on nii pildis kui helis kokku seotud Tallinn-Tartu reisid, teel-olekud. Igal külastajal on võimalik veidi nihestatud moel teekond või osa sellest kaasa teha.



***

Näituse meeleolu ning autorite tehtud valikud sobivad nende endi sõnul seekord üsna täpselt kokku Vilen Künnapu mõtetega:

"Kommentaar kolmele kuubile "

Ühel päeval me märkame, et päike ei ole veel kustunud, et midagi toimub, et miski tuksub. Me märkame ka, et asjadel on võime vahel õhku tõusta ja meie ümber hõljuda.

Me sõidame kaugetesse paikadesse ja kogeme, et asjade kooslus on seal erinev meile senituntust. Me tunneme jalge all mägede soojust, me näeme lambaid, valgeid tubasid, imelikke metallvardaid. Me avastame, et kuu ja tähed on teistsugused. Me tajume tühja betoonbasseini, kuivi puulehti selles ning järske mäenõlvu, mis tõusevad siitsamast kusagile kõrgele.

/.../

Metafüüsiline ruum on vaikne, lõpetatud, tühi. Kuid kusagilt ilmuvad välja punased, kollased ja sinised pulgad ja metafüüsiline vaikus hakkab kõnelema. Kaks sõna METAFÜÜSIKA ja PUNK kohtuvad ja ühinevad kui kaks kastetilka lagendikul.

Me teame, et meie peadest väljuvad mitmesugused niidid, juhtmed ja torud, mis ühendavad meid ümbritseva maailmaga. Me lõikame need läbi ja muutume lihtsameelseteks, naiivseteks, puhasteks olevusteks. Me jälgime huvi ja imestusega uut maailma, mis seejärel meile avaneb.
Me usume kujunditesse. Kujundid on nagu asjade kontuurid TV ekraanilt. Nad on meeldejäävad ja toredad. Kui me ütleme, et me armastame kasse, siis tegelikult me armastame hoopis nende kontuure TV ekraanilt. Kujundid tulevad meie juurde ja me paneme nad kasti.

Me näeme palju sündmusi ja asju. Me kogume nad kokku ja asetame klaasist kasti. Me ei taha enam neid sündmusi ja asju. Me paneme nad vangi. Me tahame ikkagi neid sündmusi ja asju, kuid paneme nad siiski vangi. Me püüame veelgi asju või nende kontuure ja paigutame nad kolme kuupi. Me ajame nad segi, laseme lendu ja nad moodustavad komplitseeritud organisatsiooni, raamitud ja pingestatud irratsionaalsuse, heksameetri, uut tüüpi klassikalise korra. Punane tutt muutub puuks, kera värvub mustaks, loomake seisatub, liftiuks avaneb, koonus kahvatub, päike loojub.

/.../

Me mõistame, et unelus on reaalsus, et miski ei erine millestki, et tõde on vale ja vale on tõde, et tänavad on jõed, et aega ei ole olemas, et metsas on kõik hästi mõnus, et teel on hästi mõnus, et kõikjal on hästi mõnus.

/.../

Me raputame hoogsalt pead, me vaatame julgelt ümbritsevat, me mõtleme, et AEG ON KÜPS KÜSIMUSTEKS.

1990
("Üle punase jõe. Valitud tekste 1972-2001" Tallinn 2001)


--> Noolegrupp soovib tänada Hanna Piksarve, Eleriin Ellot, Liisi Pukki ning Eesti Kunstiakadeemia interdistsiplinaarsete kunstide osakonda.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

vt ka Tartu Postimees

www.tartupostimees.ee/?id=124606

Sveta Bogomolova KOELOOMEST 21. apr - 9. mai 2009

Sveta on lõpetanud Tartu Kõrgema Kusntikooli meediaosakonna, üles astumas VJ-na, kaasalöömas Mooste Kunsti- ja Sotsiaalpraktika keskuse tegemistes.

Osa näitusel olevatest töödest valmis Binaural kunstnike residentsis Portugalis.

Sealsed kohalikud kahtlustasid Svetat nõidumises. Noorena bioloogiat tõsiselt harrastanuna teab ta, et inimesed koosnevad rakkudest ja iga rakk on elus ja erinev.
Oma protsessilises ja selle lõpptulemust dokumenteerivas fotoprojektis palus Sveta inimesi neil osakest oma füüsilisest kehast talle anda (panused olid väikesed: karvad, küüned, sülg jne). Protsessi II etapis kogus ta õhku ruumides, kus "katsealused" elavad.

"Kogutud materjalid panin bioloogilisele söötmele, kus sellest kasvav hallitusseen on iga inimesel ja ruumil erinev. Need on nagu kloonilised portreed: inimese nägu kõrvutatult hallitusega, mis on kasvanud "katsealuse" bioloogilisest ainest.

Ma näen, et miski ei seisa paigal - kõik kasvab, muutub, kaob ära. Ma tean, et mul on jõud sinna kasvamisse sekkuda ja seda mõjutada - olgu see nõidus või mitte, ma näen ja tean, kuidas kõik see toimub."

Näitusel on eksponeeritud veel teinegi dokumenteeriv fotoprojekt:

inimene vaatab tänaval ringi ja paneb tähele hoopis muud, kui mõni teine inimene. Sveta näiteks näeb tänavatel vahel komme. Fotodel olevad maas vedelevad kummikommid on kogutud paari aasta jooksul nii Eestist kui käidud maailmareisidelt.


Inimestest kasvatatud hallitusseeni (foto), kadunud kummikomme (foto), ruumi seinal kasvavaid veresooni (installatsioon *in progress*) ja videosid inimese üleminekuprotsessidest või siirdumisest mujale saab näha Sveta Bogomolova esimesel isikunäitusel KOELOOMEST Y galeriis kuni 9. maini 2009.


www.svetabogomolova.com

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

põimunud Tartu grupeeringute ühisnäitus LIMA 7. apr - 18. apr 2009

Kõigepealt tekkis kahe Tartu seltskonna esindajatel - vanad boheemlased (Emajõe tn. võttegrupp & lähiorbiitidel tiirlevad üksikud hundid (erinevate väljendusmeediumide sh. foto kandjad) ka mõned kirjamehed/naised)), seostatav ka MUGIV ja uutel boheemlastel kes praegu õpivad & teevad erinevaid loomingulisi väljendusi (Uus Noorus & Eha tn. poisid) - mõte sääda üles pimik ning jõuda ka ühise fotonäituseni, et antud nähtus saaks ka nn. põlvkondade integratsiooni punkti või kriipsu või kaldkriipsu või ka muu sellise kandjaks.

Algne pealkiri oli "Kalapäevad"; see muutus "Kalu"; see omakorda "Must kala"; edasi "Must viga"; ja nüüd "Lima".

LIMA, nagu teada, on veniv ollus - kõnealuse nähtuse teema on ka veninud. Kalad on kaetud limaga - ilmselt selle & ka muude tegurite tulemusel jätavad nimetatud objekt/subjektidelt lähtuvad või peegelduvad valguskiired vastavad kujutised me Võidukate Piltnike valitud valgustundlikele (olgu need siis keemilised v elektroonilised) pindadele.
Kui fotokinniti vanni seisma jääb on sääl ka lõpuks lima. Ilmutivannis võid näha musta viga loetud minuti(de), kui ka loetud nädalate/kuude/aastate järel.

Uhaas ujuvad:

Gulag Retro, Helmi A, Juka Käärmann, Kaspar Jassa, Lauri Kulpsoo, Lee Stewart, Leene Nola, Leonhard Glossik, Madis Ligema, Manivald Kino, Margus Kiis & the 13 er, Martha Stewart, Marten Kuningas, Martiini, Mati Karu, Mehis Heinsaar, Toomas Löögimägi, Tõnis Liivamägi.

Fotolabori ülesseadmist ja näituse ettevalmistamist toetab Tartu Kultuurkapital.
vt ka Tartu Postimees
www.tartupostimees.ee/?id=104865



fotod uusnoorus.ee

märtsikuine MoKSi residentkunstnik Andrea Brandao 24.märts - 4. apr 2009

Y galeriis on väljas objektid ja installatsioonid Päikesest. Kuigi Andrea on pisut pettunud, et märtsikuine Eesti ei ole enam piisavalt hall ja pime, et uurida tekkivaid meeleolusid, mida siinne vähepäikseline kliima võib soodustada.

***
näituse saatetekst
Andrea Brandao

Avatud

Siin on esitatud mõned materjalid ja objektid, mis olid viimastel päevadel osa minu ateljeest. mõned neist asjadest olid juba varem seal, osad neist jällegi tõin enesega kaasa. Esemeid sai paigutatud----------- ümberpaigutatud leidmaks nende õiget kohta... aga ikka veel on üht-teist teha.















(...) Jätkates oma uuringuid Valguse ja Maa materjalide ümber...siiani olen ma väga vaimustuses Päikesest (külastan pidevalt NASA kodulehekülge vaatamaks värskemaid ülesvõtteid Päikesest. Siiani ei tea ma mida selle infoga teha).
olen elanud ja töötanud MoKSis mõned nädalad...kavatsematult töötan ma peamiselt ruumis (ateljees). On kummaline...reisida siia.................................ja saada aru, et koht, kus ma tunnen end õnnelikuna on mu enese kirjutuslaua taga.

21.märts 2009, Mooste (Eesti)

(...) Leidsin midagi täiesti hämmastavat... Päikese helilained. Me võime kuulda Päikest.

... Oktoober 2008, Nodar (Portugal)

http://drea.klingt.org
www.nasa.gov

Y-külaliseks Andrea Brandao Portugalist

Teisipäeval, 24.märtsil alustame Y- galeriis oma ürituste sarja Y-kohtumine uut hooaega Tartus.

Lubage esitleda: Andrea Brandao!



Andrea Brandao resideerub MoKSis märtsikuus ja ta on siin tänu eesti- portugali kunstnike (MoKS- Binauralmedia) vahetusprogrammile. Andrea Brandaod huvitab kõik mis on väike ja isiklik. Oma töödega tekitab Andrea minimaalseid nihkeid reaalsuses, mis vaatamata oma väiksusele võivad provotseerida radikaalseid uusi perspektiive. Ta arendab oma loomingut joonisuse, performance- ja installatsioonikunsti ning interventsioonide vallas. Andrea omab magistrikraadi tööstusdisaini alal,
on õppinud kujutavat kunsti (Ar.Co, Lissabon); osalenud mitmetel tantsu / improvisatsiooni workshopidel. Enda jaoks peab ta oluliseks resideerumisprojekti João Fiadeiro'ga (Re.al) ja DanceWeb Europe (07) stipendiumi Impulstanz festivalilt. 2007. aastal oli ta Portugali nominent União Latina Fine Arts Young Creation Prize konkursil. Hetkel on tal ettevalmistamisel soolonäitus gum outro mundo / another world Viinis (Kunstraum nr5). Samuti on ta osalenud mitmetel ühisnäitustel ja festivalidel.

Üritustesari Y kohtumine sai alguse 2008. a sügisel.
Üritustesarja eesmärgiks on tutvustada MoKSi residentkunstnike tegemisi.
Üritustesarja toetab Tartu Linnavalitsus ja Eesti Kultuuriministeerium.

http://moks.ee

HULLUD FOTOD 20. veebr - 7. märtsini 2009

Tartu Kõrgema Kunstikooli Fotoosakonna juhataja Prof. Dr. Peeter Linnapi kureeritud näitust "Hullud Fotod".


Kooslust on varem esitletud Viseu's Portugalis ja Leuven'is Belgias.

*
ART IST KUKU NU UT esitleb:

„Hullud Fotod"

Mitte üheski teises pilditehnoloogias ei ole õnnestumine/nässuminek nii lahutamatult koos nagu fotograafias. Kui meil on tegemist fotodega, on meil ilmtingimata tegemist ka „untsuläinud" piltidega. Mittetöötav kaamera, kaadrisse jäänud sõrm, kriimustatud pilt, uduseks väristatud fotokujutis, portreteeritu punaselt läikivad silmad ja-muud-taolised iseärasused tähendavad enamikule meist nende fotode „kõlbmatust", seda, et niisugusi pilte ei saa ei näidata ega muul viisil tarvitada…
Tõepoolest – „õigelt teelt" ärakaldumised on fotograafias võimalikud kõikides tema staadiumides: „valesti" saab valida võttekohta ja valgustust; vääralt on võimalik kasutada kaamerat ning ka fotokujutis on tegelikkuses ülimalt kapriisne kujunema just niisuguseks nagu me oma arvukate kokkulepitud pildireeglite kohaselt seda näha sooviksime. Ometi on hälbed kokkuleppelistest vaatamisviisidest, oskuslikust ebakompetentsist või tehnilistest normidest huvitavaks piiriolukorraks, mis lubab meil heita pilku rohkete, kuid muidu nähtamatuks jäävatele reeglitele ja nende olemusele. Ilmutamata film või latentne digitaalne kujutis, mis pildistamise tulemused summeerib on kui paljutõotav ent samas halvaendeline objekt – me ei tea kunagi päris täpselt ette, milline on tulemus, mis meid koos piltide nähtavaks saamisega eest ootab. Nõnda on pildistamise akt kõigest potentsiaalne toiming fotode sünniks, fotod omakorda vaid võimalus tähenduste sünniks jne. Nii nagu pildistamist võidakse näiteks takistada, võib ka kujutise teke olla mitmetel põhjustel pärsitud või kõrvale kallutatud tegijapoolsest kontrollist. Nn. „nurjumised" võivad seonduda tehnilise ebakompetentsusega, nende põhjus võib olla tehnoloogia ebatäiuslikkus jmt. Force majeure, mis viib aparatiivse kujutamise küllalt regulaarselt kunstniku või kronikööri kontrolli alt välja. See eetilisi, vaatamis-harjumuslikke-, tehnilisi vm. äpardusi summeeriv piirkond on tegelikult üsna huvitav territoorium, kuhu on kodeeritud suur hulk ühiskonna visuaalse kultuuriga seonduvaid tõekspidamisi. Nende nihestamine, mis „hullu fotokoosluse" juures keskseks sihiks on, kannab ühtlasi nende nähtavaks tegemise sihte. Ühtaegu peaksid siinses väikeses pildikoosluses esile tulema nii kaasaegse pilditehnoloogia piirid, vahekorrad kaamera ja pildistaja vahel, keerulised suhted taotluste ja nende moondatud realiseerumise vahel jmt.
Sellele lisaks peaksid „hullud fotod" juhatma meid veel ühte hämarasse või vähetuntud tsooni – nimelt vaatamisharjumuste ja –viiside juurde. Seda valdkonda võiks analoogia põhjal kutsuda ortoskoopiaks (orthos = õigesti + scopeo = vaatama). Siinses pildikoosluses üritangi mõnesid taolisi reegleid nähtavale tuua eituse võtmes: "vigade", "häirete", "hälvete" ja "mürade" kaudu, kasutades selleks koolitama fotograafide töid – konkreetselt neid, mis on tehtud aastatel 1999-2005 Tartu Kõrgema Kunstikooli fotograafia erialale astumiseks. Valiku põhimõtteks oli peamiselt kummastus, mis tekib kompositsiooniprobleemidest hoopis fundamentaalsemas mõõtmes: ebaharilikes ruumipööretes, ruumi ning pildiruumi argiloogilise sidususe lõhkumises. Pole üleliigne märkida, et „hulludesse fotodesse" on põgusalt ent loodetavasti selgelt kätketud ka habras kuid hõrk piiriküsimus "vigade" ja "väljenduse" vahel.


PEETER LINNAP
näituse koostaja

Meelis Luks aka Mella maalinäitus JALAGA MAAILMA 31. jaan - 18. veebr 2009

"Minu nimi on Meelis Luks, aga mind tuntakse ka Mella nime all. Olen kunstnik, kes maalib oma töid pintsel varba vahel. Reesuskonflikti tõttu on minu liikumine raskendatud. Ei saa ise rääkida, teiste toetuseta kõndida. Vajan igakülgset kõrvalabi. Kuid see kõik ei takista mind elamast ja töötamast.

Joonistada on mulle alati meeldinud. Mäletan, kui mulle suruti jäme vildikas pihku ja siis ma joonistasin suuri koerasarnaseid elukaid. Alguses ma ikka püüdsin käega joonistada, kuigi see oli väga raske. Varba vahele pistsin pliiatsi umbes 19-20 aastat tagasi. Ajendiks sai dokumentaalfilm „Ratastoolitants“, kus näidati Tiiat, kes tikkis ja kirjutas jalaga. Sel moel on mul palju kergem töötada.

Olen teinud kunsti ka tavalise trükimasinaga trükkides tähtedest koosnevaid pilte. Maalimisega hakkasin tõsisemalt tegelema 90-ndate aastate alguses. Siis oli see oma lõbuks maalimine, kuna üksi kodus olles oli ju igav. Heade sõprade abil õnnestus mul 1993-ndal aastal saada ülemaailmse suu ja jalaga maalivate kunstnike ühingu stipendiaadiks. Kõik oma valmis maalitud taiesed olen kohustatud saatma Šveitsi, kus neist võidakse teha näitusi, valida postkaartide ja muude trükiste tegemiseks. Minu tööd ei jää alatiseks Šveitsi, vaid saadetakse mulle tagasi.
Ühing loodi 1956. aastal toetamaks kunstnikke, kes pole võimelised kasutama oma käsi kunstitegemisel ja kes kasutavad selleks suud või jalgu. Organisatsiooni peakorter paikneb Liechtensteinis. Ühingul on mitmetes riikides üle maailma kirjastajad, kes tegelevad postkaartide jms. väljaandmisega. Kunstnikke on praeguseks juba üle seitsmesaja kõikidest maailmajagudest. Eestis alustas ühing tööd 2006. aastal. Ühing ei ole heategevusorganisatsioon. Selle eesmärk on võimaldada kunstnikel ise teenida elatist vaatamata oma puudele ja ilma ühiskonna abita.

Mul on olnud palju näitusi nii Eestis kui ka välismaal. Minu personaalnäitus on olnud näiteks Tartu Ülikooli Raamatukogus, Riigikogu ruumes. Kaheksa näitust on olnud ka Läti Vabariigis. Antud näitus peaks olema järjekorras kolmekümne neljas.

Mulle meeldib maalida loodust, merd. Maalin põhiliselt õlivärvidega. Ühe pildi valmismaalimine võib kesta mõnest kuust kuni mõne aastani.
Peale maalimise tegelen ka arvutiga. Olen iseseisvalt õppinud arvuteid kasutama. Praegu töötan füüsilisest isikust ettevõtjana. Põhiliselt teen veebilehti. Olen Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu ametlik webmaster ja e-õppega tegeleva MTÜ THINK Eesti juhatuse liige ning tegevdirektor.
Ma ei pea end invaliidiks ega sandiks. Olen inimene, kes on kohanenud oma puudega. Pole ju vahet, kas ma saan kõndida või mitte, tähtis on, et ma olen võimeline mõtlema. Mul on kõik olemas, et olla kasulik teistele inimestele. Ei saa küll maad kaevata ja maja ehitada, aga see eest saan maalida, infoühiskonnas kasulik olla. Tähtis pole inimese kest vaid sisu.
Olen rõõmsameelne ja ei karda raskusi. Ei meeldi virisevad inimesed.

Elu on elamiseks, mitte virisemiseks!"


Koduleht: mella.lux.ee

vt ka artiklit Tartu Postimehes

www.tartupostimees.ee/?id=77472

ART IST KUKU NU UT 32.jaan - 29. veebr põhiliselt Tartus

Iga uue aasta alguses on Tartu linna kultuurikalendri järgi pühendatud
kunstile terve kuupikkune festival. 32. jaanuarist kuni 29.
veebruarini toimuva Tartu Kunstikuu alapealkirjaks on ART IST KUKU NU
UT. Seekordse kunstikuu eestvedajaks on Y galerii ja peakorraldajaks
Kaisa Eiche.

Tartu kunstikuu toimub sel aastal kuuendat korda:
„Kunstikuu on surnud, elagu kunstikuu!" arvas abilinnapea Jüri Sasi
eelmisel aastal kunstikuud lõpetades ja Raimu Hanson viskas kinda ka
Tartu Postimehes: „Usk peab olema ikka väga suur, et loota järgmise
aasta kunstikuu tõusmist surnust üles."

Mis võimaluste vahel mul üldse valida oleks? Lumivalgukest suudles
Prints; Pinoccio hakkas lõpuks ausaks ja temast sai päris poiss;
Jeesus ütles Laatsarusele, et tõuse üles ja kõnni jne.

Eelistan selle aasta festivali nimetada teadusfantastiliselt
frankenstein-projetiks, sest ma ise ka väga täpselt ei aima, mis
monstrumit me ellu kutsume. Usk on suur, võib öelda.
ART IST KUKU NU UT on anagramm sõnapaarist Tartu Kunstikuu –
lammutatud sõnatükkidest uuesti kokku traageldatud kehand on võetud
kontseptsiooni aluseks, millest lähtuvalt hargnevad kunstikuu
programmis olevad üritused.
Suuremaks suunamuutuseks võrreldes varasemate aastate festivalidega
ongi projektijuhi ametiga kaasnev kuraatoripositsioon. Programmi
koostati sel korral ikkagi kitsamalt teemat silmas pidades. Ehk
üldisemalt masinad, teadlased, kommunikatsioon või selle puudumine,
veri – kõik, mis ühe frankensteini ellu äratamiseks vajalik peaks
olema.
Usun, et elustamiseks ja elus püsimiseks vajabki kunstikuu ennekõike
värsket verd nii ülekantud kui ka otseses tähenduses. Kunstikuu 2009
teeb koostööd TÜ Kliinikumi Verekeskusega, kus oodatakse kõiki lahkelt
igal tööpäeval loovutama seda maagilist elueliksiiri terve
veebruarikuu jooksul ja kindlasti ka edaspidi. Palun enne tutvuda
doonoriks olemise küllaltki rangete tingimustega - ka heatahtlikkus
nõuab ohvreid.

ART IST KUKU NU UT tihe näitusprogramm toimub nii Tartu Kunstnike
Liidu galeriides, Saksa Kultuuri Instituudis, Tartu Kaubamajas, Y
galeriis kui ka linnaruumis eksponeeritud valgusobjektidena. Ning kui
galeriide ringkäik juba ette võtta, siis võib külastada ka kõiki teisi
linnas olevaid näitusepindu, sest Kunstikuu ajal toimub põnevat nii
mõneski neis.
Sõltumatu Tantsu Ühenduse toodanguna 3.veebruaril Sadamateatri kavas
olev tantsuetendus „hoffmann–promenade" ja Tartu uue teatri ning
Kanuti saali 25. – 28. veebruarini korraldatavad „Uue kunsti päevad"
toovad Tartu alternatiivlavadele nii mitmeid uuslavastusi kui ka
siinsele publikule Kanuti saali tantsuetendused põhimõtteliselt koju
kätte.

Kuna jutud igast monstrumist meediasündmusena jõuvad ka kaugete
metsade ja merede taha, siis sõidavad Tartusse kokku kõikvõimalikud
teadlased, professorid ja muud seiklejad.

Tartu Kunstikuu avaürituseks on 31. jaanuaril kell 17 Y galeriis
(Küütri 2) avatav Meelis Luksi aka Mella nätus. Mella maalib
varvastega.
Sõbramajas toimub 11.-14. veebruarini MTÜ Ruumilabri Eeter ja
Berliinist pärit kunstniku Derek Holzeri läbiviidav helitöötuba
„Ouroboros.Orchestra", mille lõpptulemit saab ka avalikkus
näha-kuulda.
21. veebruaril kell 13.15 algab TÜ aulas Rahvusvaheline konverents,
teaduslik konverents 2009, mille raames peavad teadlased ettekandeid
kõige erakordsematel teemadel.
28. veebruaril annavad Triinu Pungits ja Riia avangardmoeduo
MareunRols vanas anatoomikumis unustamatu moeetenduse.

Seekordsel festivalil mõeldakse ka kriitikutele. Ehk nende praegusele
peaaegu et puudumisele Tartus. Lemmit Kaplinski modereeritav
kunstikriitika töötubade sari peaks kunstikuu lõpuks olema
fabritseerinud piisaval hulgal teksti, et anda välja kogumik.




Kaisa Eiche
peadoonor




vt ka ERR kultuuriuudiseid

http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=90256





teaduslik konverents, rahvusvaheline konverents 2009 TÜ aulas oli Teadussajandi avaüritus




kolme näituse avamine Tartu kunstimajas. pressikonverents

TÜ maalikunsti õppetooli I aasta magistriõppe üliõpilased Katrin Paomets, Piret Kullerkupp ja HuupI näitusel EKSISTENTSIALISM 7.jaan - 24.jaan 2009

HuupI

Maaliseeria „Vaba tahte surm"

Läbi aegade on erinevad Venemaa valitsused ahistanud oma naaberriike ja nende rahvaid. Veel praegugi kuulub Venemaa föderatsiooni 21 nn vabariiki. Paljud rahvad on kannatanud selle vaenuliku riigi tagakiusamise ja repressioonide all.

Maaliseeria "Vaba tahte surm" on HuupI'l juba mõnda aega mõtteis olnud, kuid 2008. aasta augustis toimunud sõda Gruusias oli viimane piisk karikasse. Seerias on kujutatud Gruusia, Ukraina, Tšetšeenia, Valgevene suhteid Venemaaga ning inimest, kes on vene propaganda ohver. Neid suhteid on esitatud kasutades riikide lipu- ja vapisümboolikat.

Sellise porovotseeriva maaliseeria motiiv on HuupI jaoks lihtne - kui Meursault oma hukkamise päeval (Camus' romaanis Võõras) soovis pakkuda röökivale publikule läbi oma surma terava elamuse, mis paneks neid ehk mõtlema või mõistma, siis HuupI "Vaba tahte surm" soovib visualiseerida tendentse ja mõtteid, mis peaksid omakorda selle maaliseeria publiku mõtlema panema seeriaga seotud teemadel.

PS. Kunstnikul ei ole otseselt midagi vene rahvusest inimeste, vaid Venemaa valitsuse ja selle käitumise vastu.


Katrin Paomets

Maaliseeria „Kuuli ees ja kuuli taga"

püstol <9: -i>. ▪ Laseb püstoliga, püstolist. Automaat+, gaasi+, stardi+, raketi+, laser+, mängu+püstol. Keevitus+, metallitus+, värvi+püstol. Püstol+pihusti, +kuulipilduja sõj automaat. Püstoli+lask, +pauk, +raud, +pära, +tasku (ÕS2006)

Püstol – kauni vormi ja ilusa metallist pinnaga. Külm ja ülbe. Täiuslik tapamasin. Püstoliga võib muuta kogu maailma, vähemasti tulistaja oma. Manipulaator ja suur väljapressija. Allub laskja võimule. Salakaval ja ettearvamatu. Liigse pinge all võib kurja teha ka peremeesloomale. (KatrinPaomets 2009)

Koolitulistamine. Viimasel ajal eriti aktualiseerunud probleem, mis on eksisteerinud juba pikemat aeg ning leidnud kajastamist meedias: näiteks 2003. aastal Gus Van Sant´i film „Elephant", 2007. aastal Ilmar Raagi „Klass".

2007. aasta Jokela ja 2008. aasta Kauhajoe koolitulistamised on püstitanud küsimuse, kas ja millal jõuab koolitulistamine ka Eesti koolidesse?
Koolitulistamine - kas kõige selle põhjuseks on üks maailmast võõrdunud, seda vihkav arutu hing, kes otsustab hävitada oma ligimesesed? Kas on tal selleks õigus? Kes on süüdi? Mis on süüdi? Kes on tegelik ohver? Miks inimesed ei tunnista teisi sellistena nagu nad on? Kuidas mõjutab eksistentsialism meie suhtumist maailmasse?

Eksistentsia.lism <20: -lismi, -.lismi> olemisfilosoofia. ▪ Eksistentsialist (ÕS 2006)

Oma maaliseeria ja installatsiooniga püüan ma vaatajat panna nii kuuli ette kui ka kuuli taha. Mis tunne valdaks inimest, kes ootamatult satub vastamisi püssitoruga? Mida ta näeb või mõtleb? Mis tunded valdavad inimest, kes on otsustanud vajutada päästikule ning otsustada nii inimjada saatuse üle?


Piret Kullerkupp

Maaliseeria „Die Liebe"

Kuhu me ka ei vaataks on kõikjal vaakumas ühiskonna alustalad – perekonnas, riigis.
Oleme muutunud skeptiliseks kõige suhtes, mis varem olid väärtused – abielu, armastus, truudus, usk, eetika, seadus...
Turvalisuse puudumine on tänast maailma iseloomustav , aga seeläbi ka vaimu- ja tundemaailmas peegelduv.
Miski justkui ei kohusta enam.
Vastukaaluks kõigele sellele soovib kunstnik tähelepanu alla võtta positiivse – armastuse (die Liebe).
Kogu eksistents põhineb armastusel.

„ Kui meil puuduks võime armastada, kui elu allikas, mis meid alles teeb inimesteks, oleks inimkond ammu välja surnud, sest ta oleks ise enda hävitanud".
/Fritz Riemann/


Kunstnikud tänavad: Johannes Esto Ühing, AS Pere Leib, Anne Parmasto.

vt ka Tartu Postimees
www.tartupostimees.ee/?id=66372

HARE CHRISTMAS, HARE WEIHNACHTEN! 23.dets - 31. dets 2008

Näitus HARE CHRISTMAS, HARE WEIHNACHTEN! pakub alternatiivi pühadekarusellile nii kirikutes kui ka kaubamajades. Näitus uurib jõulude tähendust nüüdisaegsele õhtumaa inimesile. Täpsemalt eestlasile. Seab vastakuti Jeesuse kui Jumalinimese käsitluse, kristliku pärimuse ning tänapäeva sekulariseerunud multikultuurse vaimu.
Näitusekülastaja saab aimu, mis need jõulud veel on? Mis on jõuludest saanud? Mis on jõulude tegelik sisu ja mõte? Kes on Jeesus, mis tähendust ta meile omab? Kuidas luua oma enda tootemit? Ja veel palju huvitavat… No, ja kui ta ei saagi selgeid vastuseid, siis küsimusi kindlasti. Ajugümnastika jõulukursus! – otsmiksagaras jõulumõte tursus!

Osalevad kunstnikud:
Berit Talpsepp, Alan Proosa, Akky Lippo, Kiwa, Madis Luik, Indrek Spungin, Chaneldior, Jaan Toomik, Raivo Raidvee.

Alan Proosa teostab vaatlusi läbi retrospektiiv-objektiivi jõuluootustest sõja-aegsete eestlaste peredes, kes jäidki jõule ootama.

Madis Luik küsib oma videoinstallatsiooniga, kuidas tänapäeva eesti inimene kirikus toime tuleb, kui ta sinna ainult jõuludel satub.

Indrek Spungin (tuntud ka kui Chungin), Alan Proosa ja Kiwa
kajastavad vormiliselt oma jõulualbumiga üldist jõulumuusika buumi
hooajal, mil Eestis näeb ilmavalgust pea poolsada helikandjat, mis on
1/2 aasta jooksul üllitatud kohaliku muusika massist. Sisulise poole
pealt on tegemist piiblilugude ning kristliku traditsiooni tekstilise
dekonstrueerimisega nihestatud popmuusika konventsioonide pinnal.

Akky Lippo katsetab maalitehnikaga, et uurida, kas igaühel on võimalik ise luua oma personaalne Jeesus.

Berit Talpsepp ehitab moodsa altari; seob kokku sarnaste nähtuste erinevad elemendid. Nendeks nähtusteks on traditsiooniline kiriku altar ning argipäeva transtsendeeriv klubikultuur ning viimase altar koos puldi ning plaadimängijatega, mille taga toimetab teispoolsust ja lunastust vahendav d.j.

Jaan Toomiku töö, mida tsiteerib ka näituse pealkiri, vaatleb globaalse silmaga sünkretistlikke jõuluriitusi Tallinna Vanalinnas.

Chaneldior esitleb skulptuuri "Secret Garden", peegelpinnaga tahukat, mille sees peidab end tema isiklik tootem - peegelpinna sees on tühik, milles asub staatiline "altar". see koos oma elementidega loob reaalsuse kontrollimatuse keskele teatava "ookeanilise tunde", mida mõnel juhul peetakse religioonide rohujuureks.

Raivo Raidvee toob traditsioonilise igihalja jõulupuu asemel tuppa led-kuuse.

Avamisel Indrek Spungini jõulualbumi esitluskontsert!

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakond

Indrek Spungin tänab Toomas Thetloffi ja Erkki Luuki

vt ERR Kultuuriuudiseid
http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=88940


pildistas Alan Proosa




Kuraator: Indrek Spungin




loe plaadiarvustust Areenist
http://paber.ekspress.ee/viewdoc/CA814C7E96D5B200C225755300464BE4






Chungin esitles plaati

Anna Maria Vaino, Piret Ellamaa, Kaie Irval, Tiia Põldmetsa ISE OLEMINE 7.dets - 21. dets 2008

Jõulueelne klaasikunsti näitus-müük

"Ise olemine tähendab pidevat võitlust endaks jäämise üle. Ise
olemine on pandud kokku miljonitest pisidetailidest. Tõeliselt ise
olles on need detailid omavahel tugevasti seotud ja nad ei nihku
paigast ega ohusta ise olemist. Kui need sidemed on nõrgad või koguni
lahti, on see oht tõelisele ise olemisele. Sel juhul võime kergesti
ise olemisest välja minna. Endasse tagasi tulemise eelduseks on
parandada ühendused nende komponentide vahel ehk luua täiuslik tervik.
Ise olemine on ainsaks ja veenvaks aluseks iseenda olemasolule."

Anna Maria Vaino, Kaie Irval ja Piret Ellamaa väljendavad Ise olemist
klaasobjektiga.

Näitusel osalevatest kunstnikest on Piret Ellamaa võtnud vaatluse
alla ise olemise väljaspool argipäeva ning suunab pilgu olemise
kõrgematesse sfääridesse.

Kaie Irval heidab pilgu ise olemisse tunnete ning meeleolude tasandil.

Anna Maria Vaino on vaadelnud ise olemise teemat asetades inimese
väikeste olevuste maailma. Olenemata sellest, kas me oleme inimesed
või väikesed putukad, on meie ümber vaja ruumi, millesse ISE ära
mahuks. Meie ISE muutub ja areneb ning võtab erinevaid olekuid, olles
kord vangistatud, kord vabanenud, siis jälle kirkalt õhuline. Kindel
on vaid üks – meie olemine jätab siia maailma oma jälje.


Tiia Põldmets on ise olemise otsingutes võtnud vaatluse alla naise
olemuse. Ta kujutab naise keha naise olemuse väljendusvahendina, mis
võib mõnel juhul olla palju kõnekam kui verbaalne väljendus. Esitatud
fotoseeria ühest küljest justkui illustreeriks naiseks olemise üht
etappi, teisalt aga puudutab kunstniku ise olemise võimalikkust argise
kõrval.

"Soovime, et näitus annaks igaühe ise olemisele avatud hetke vaikuses
ja selguses."

Näitust toetas Eesti kultuurkapital

Andres Sütevaka MAAILMA LÕPUALLEEL 25. nov -- 6. dets 2008

Näitusel esitleb kunstnik abstraktseid kollaaže ja kaht uut suureformaadilist maali. Endiselt on kunstniku jaoks olulised ekspressiivsus ja värvid - vastanduvad, karjuvad, lummavad.

Ehkki kunstniku jaoks on verivärsked tööd emotsionaalselt laetud ning kantud nii globaalses plaanis kui isiklikus elus toimuvast, siis väljapanek ei olegi nii depressiivne, kui pealkirjast võiks arvata... Pigem on Sütevaka seda usku, et maailma lõpus on kohvik või siiski pigem vinoteek.

Andres Sütevaka on sündinud 1971 a. ja kunsti õppinud Alar Nurkse käe all (1993-94), Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi kunstiosakonnas (1994) ning Tartus Konrad Mäe nimelises maalistuudios (1995-98).

www.hot.ee/sytevakandres

Näitust toetas Tartu Kultuurkapital.







Chungini jope oli sama maaliline

Mara Koppel-Ljutjuk TEISIPÄEVITI 4. nov - 22.nov 2008

Mara Koppel-Ljutjuk on lõpetanud 2001 a. Eesti Kunstiakadeemia maali eriala ning täiendanud end 2007 a. Valencia Kunstiakdeemias Hispaanias. Tegutseb ka kuraatori, näituste kujundaja ja aeg-ajalt maaliõppejõuna, on Eesti Kunstnike Liidu ning Eesti Maalikunstnike Liidu liige.

Näitus „Teisipäeviti“ vaatleb meie hinge argipäevaseid kogemusi perekonna, lähisuhete ja iseendaga suhestumisel. Läbi nende vaatluste on kunstnik enda ja oma lähedased samastanud näitlejatega, kes pildist pilti korduvad sümboliseerides argipäevast inimlikku ringlust.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

loe ka R-T Mossi Sirbis:
www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=7592:qteisipaeevitiq-ja-nagu-iga-teine-paeev&catid=6:kunst&Itemid=10&issue=3229

tudengite näitusprojekt MOTIVATSIOONI KUNST 21. okt -- 2. nov 2008

Nii näitust korraldavad noored kui sajad teised tudengid on käinud Southwesterni suveprogrammi raames U.S.As haridusliku sisuga lasteraamatuid müümas.

Southwestern on 150 aastat vana firma, mis tegeleb lasteraamatute kirjastamise ning müümisega. Southwesterni firma on teistest firmadest erinev - "uksest ukseni" meetodil kasutatakse müüjatena kõikjalt maailmast Ameerikasse sõitnud tudengeid, kes saavad firmalt profesionaalse müügikoolituse. Tudengid omakorda rakendavad neid teadmisi suvejooksul ellu. Parimad tudengid kutsutakse järgmisel suvel tagasi, siis õpivad nad peale müügitöö ka manageri tööd, juhtides endaga kaasa võetud
tudengite tiimi.

Noori motiveeritakse tulemuspalga ja eluks vajalike kogemuste saamisega nii töötegemiseks, suhtlemiskunsti parandamiseks kui ka erinevate eluliste situatsioonidega silmitsi seismiseks.

"Enese proovilepanekuga ihuüksi võõral maal õpib noor reaalses keskkonnas end paremini tundma ning saab teadlikuks, milleks ta võimeline on. Tegelikkus ei ole alati lust ja lillepidu, vaid ees seisab oma eesmärkideni jõudmise töö. Paljud tudengid seisavad suvekuudel esmakordselt silmitsi äraütlemistest tuleneva valu ja pisaratega.
Väljapanekuga kajastame harjumatult palju suhtlemisega kokkupuutumist. Koolis siiani oleme olnud kuulaja rollis. Kuidas vastupidine roll kellelgi esmakordselt välja tuleb, tekitab omakorda tundeid, millega tudengid töö käigus kokku puutuvad: motivatsioonipuudus, koduigatsus, vaimne ja füüsiline koormus, harjumatud ilmastikuolud, positiivne mõtteviis..."

Näituse üldeesmärk on noorte jaoks püüda analüüsida erinevaid emotsionaalseid ja praktilisi kogemusi, mida USA-s õpitud "müümise kunst" annab.
Autorid kasutavad palju juba olemasolevat alusmaterjali, mis on kogunenud mitme suvega USA-s töötades: motivatsioonikirjad, -kõned, -videod, fotod jne.

Kas kõik see viitab hirmutavalt ameerikalikult religioossele distsipliinile? Kindlasti ei saa tegemist olla lihtsalt ameeriklaste "ajupesuga", kui taustsüteemina ühiskond ka Eestis pidevalt enesemüümise oskustele rõhub.

Osalevad noored autorid:
Malle Pärtel – Tartu Kõrgem Kunstikool
Evelin Kuiv – Tartu Ülikool
Robert Šimko – Tartu Maaülikool

Eksponeeritavate fotode autorid : Marju Vares, Imbi Helm, Hanna Kruusamägi, Kaia Kuusler, Kalle Aron, Keiu Külm, Hiie-Maarja Lõhmus, Joanna Prääts, Ranol Kaseväli, Maria Puhm, Jaak Roosaare, Jaanus Leplaan, Maris Alver, Kaia Metsmaa, Kätlin Jaanson, Annika Toit, Silver Küngas, Martin Tammejuur.



näitust Motivatsiooni kunst toetavad Eesti Kultuurkapital, Tartu Kõrgem Kunstikool

Malle Pärtel tänab: Margus Tamm ja Argo Peever, Elina Noomen ning Andres Märtin.

Y- külaline MIKE HENTZ (USA/Shveits)

15. oktoobril andis Y galeriis loengu oma loomingust muusik, polümeediakunstnik ja organisaator Mike Hentz.

Mike Hentz viibib Eestis seoses KLIIMA, 48-tunnise performancega MoKSis, mis algab neljapäeval 16.oktoobril kell 20.00. Publik saab KLIIMAt kogeda laupäeval 18. oktoobril kella 18-20-ni. Tartust väljub samal päeval Moostesse ka eribuss kell 17.00 Kultuuritehase (endine pärmivabrik) eest. Samal õhtul vurab buss Tartusse ka tagasi.


Mike Hentz on sündinud 1954. a. Irvington, New Jerseyis. USA- šveitsi kodakondsusega muusik-/kujutav- ja polümeediakunstnik, kes elab hetkel Berliinis.

Ta on osalenud kahel korral Documental (Minus delta t/ Documenta Radio/Ponton bus / Culture Police (1986) VAN GOGH TV (1992). Korraldanud Piazza Virtuale raames rahvusvahelisi näituseid ja interventsioone (1992).
Osalenud alljärnevates projektides ja grupeeringutes: Defi Science Mental, minus Delta t, Padlt Noidlt, Frigo, Code Public, Radio Bellevue, Van Gogh Tv, Ponton, Odyssee, Hermesgroup, Universcity TV network, Eman network, Infermental video magazine, Garage Tv, Hexpo.
Loetletule veel lisaks rida töökohti juhendaja ja professorina (Freie Akademie der Künste Hamburg (1989- 1997) Stuttgart (2003- 2007) / Riia raadio ja telekooli nõukogu liige (2007)).
Osalenud muusikagruppides ja heliprojektides (Lux, Steve Garling, Cologne Music Connection, jne), meedia-uuringuprojektides: Ponton Media Art Lab, Van Gogh tv group, Eurekalabel (1993), Mediaprice Karlsruhe (2003).
Löönud kaasa raadiospetsiifilistes projektides alates 1979.aastast: Radio Bellevue Lyon , Radio Nova Paris, Radio X, Frankfurt, Documenta Radio Kassel, Bookfairradio Frankfurt, Theaterradio. Live esinemised Euroopas, Kanadas ,Jaapanis, Hiinas ja USA-s. Astub regulaarselt üles
interaktiivsete netiprogrammidega, on erinevate sündmuste ja festivalide korraldaja (Medusafestival 1997 / 2003, Poola ) ning meediakonsultant.


Tänud! Eesti Kultuurkapitali Kujutava- ja rakenduskunsti Sihtkapital, KLIIMA

www.mikehentz.com

Mihkel Kleis & Margus Tamm HORROR MIRROR 1.okt -- 18.okt 2008

Näitusel on eksponeeritud Mihkel Kleisi 11 maali ja Margus Tamme ruumiinstallatsioon.


Mihkel Kleis:

"Maalid on valminud käesoleval aastal. Enamus inspiratsiooni on saadud õudusfilmidest, siit ka näituse pealkiri. Tüüpilised motiivid, verised luukered kesköisel surnuaial, sõda ja sarimõrvarid jne., on oma äranägemise järgi moonutatud, mõnele on lisandunud isiklik mõõde, mõned on muutunud süngeteks karikatuurideks.

Mõned konkreetsed allikad: filmidest "The crimson cult", "Bird with a crystal plumage", "Captain Kronos vampire hunter", "Deranged", "The birds"; muusikast - Repulsion, Megadeth, Naked City..."


Margus Tamm selgitab oma ruumiinstallatsiooni järgmiselt:

"Welcome to my nightmare / pühendatud tarbekunstimuuseumi öövalvuritele

1. Alguses lõi J taeva ja maa
2. Maa oli tühi ja paljas ja pimedusoli sügavuse peal ja J hõljus vete kohal
3. Ja J ütles:"Saagu valgus!" Ja valgus sai
4. Ja J nägi, et valgus oli hea,ja J lahutas valguse pimedusest
5. Ja J nimetas valguse päevaksja pimeduse ta nimetas ööks."


Näitus-müük. Lisaks on võimalik soetada Mihkel Kleisi CD-d soundtrackiga, mis loodud Lylian Meistri näitusele "1001".

näitust Horror Mirror toetab Eesti Kultuurkapital
Tartu Kunstimuuseum toetas Mihkel Kleisi kolme maali äraostmise väärtuses

kuula Indrek Grigori intervjuud :
tartumuliseb.net/blog/?cat=9#

elffriede soundrawing - drawingsound 16.09. - 27.09.2008

Septembris Mooste Külalisstuudios resideeruva Viini kunstniku Elffriede interdistsiplinaarne näitusprojekt soundrawing – drawingsound.

Projektis osalevad: elffriede (viin / austria), evelyn müürsepp + john grzinich (moks / eesti / eu), grit ruhland + konrad behr (dresden / saksamaa), patrick mcginley (us / eu) ja siim tiirik (säässaare / eesti).

Elffriede metoodika on kuulata ümbrust ning üritada paberi ja tindi abil kuuldut üles joonistada. Lisaks presenteerib elffriede oma pidevas protsessis olevat cd-raamatu projekti elffriede soundrawing, milles ta on teinud koostööd 43 helikunstnikuga. Vt ka: www.elffriede.net/soundrawing ja www.transacoustic-research.com

Evelyn Müürsepp aka e.k.u ja John Grzinich on kunstnikud ning Mooste Külalisstuudio koordinaatorid. Vt ka http://maaheli.ee/eku , www.moks.ee ja http://maaheli.ee

Patrick McGinley on heli- ja performance-kunstnik. Vt ka www.murmerings.com

Grit Ruhland ehitab installatioone, teksti-skulptuure, joonistab. Vt ka www.eintagsfliegenakrobatik.de

Konrad Behr tegeleb elektroonilise muusikaga ning produtseerib raadiosaateid. Vt ka www.rowolo.de ja www.piepmatz-records.de

Siim Tiirik on iseõppinud elukunstnik Säässaarest.



Tänud Mooste Külalisstuudiole.

interaktiivsed filmid Chris Halesi kuraatoriprojektis CHANGE! 4.sept -12.sept 2008

Koostöös Chris Hales'iga valminud Tartu Kõrgema Kunstikooli tudengite näitusprojekt CHANGE! koosneb kuuest interraktiivsest videoinstallatsioonist.

Nimi Change! viitab esmalt ekraanil aset leidva muutumise füüsilisele aspektile, nii suhtleb publik vaadatava video sisuga. Näitusel saab selleks kasutada mitmeid erinevaid mooduseid: traditsioonilise hiire klikkamise kõrval nõuavad näitusel olevad installatsioonid näiteks "filmi" valgustamist valguskiirega või tuleb "ekraani" pihta palle visata või valju kisa tegemist.

Teisalt viitab Change! filmide metafoorilisele sisule. Portreteeritakse hommiku muutumist õhtupoolikuks, viimastel aastatel toimunud muutusi Tartu linnapildis või näiteks on "muutusel" ka poliitilisem tähendus...

Paari viimase aasta jooksul on Tartust saanud interaktiivse kino kasvulava tänu Tartu Kõrgema Kunstikooli meediaosakonna huvile ja Eclectica festivalile. Koostöö sai alguse, kui Raivo Kelomees kutsus 2002. aastal Chris Hales'i juhtima TKK-s lühikest interaktiivse kino töötuba ja organiseeris samateemalise rahvusvahelise seminari 2004. aastal. Sellest ajast saadik on Chris Hales igal aastal jätkanud tööd interaktiivse kino kursustega (mille tulemuseks on ka näituse Change! installatsioonid), samuti on Chris kaks korda Eclectica festivali raames näidanud interaktiivseid performance'id ja 2007. aasta Eclectica ajal juhendas ka õpituba.



Näitusel Change! osalevad kunstitudengid:

Kristjan Nagla, Pille Tammejõe, Jaan Sepp , Jerl Norden & Rasmus , Riina Niine, Aive Kalmus, Lauri Rahusoo, Andrus Lauringson ja Chris Hales ise.


Täname: Eclectica festival ja Kaarel Isak, Tartu Kõrgem Kunstikool

KAGO plaadiesitlus Y galerii hoovis 07.09.2008

Eclectica ja Õunaviks esitlevad

Kago plaat Mopskassi maja

MOEMANDALA @ Y GALERII

nüüdseks ülekanded lõpetatud!!
Loe blogi :

moemandala.blogspot.com
www.femme.ee/uudishimulik/persoon/4849

Sanna Varis ELUTUBA 10. juuni - 28. juuni 2008

Sanna on pärit Soomest, Joensuust. Seal on ta 2005 aastal lõpetanud North Carelian Polütehnikumi kunstide osakonna.

Näitus ELUTUBA on lugu ühest vanast legendaarsest Joensuu kõrtsist, kus kunstnik oma vaba aega käib veetmas. Nii hakkas ta pubi nimetama, kui ta paari aasta eest, kohast lummatuna, selle püsikundeks hakkas.

Näitus ELUTUBA on inimestest, keda see ajalooline koht kokku toob, sotsiaalsest mitmekihilisusest, lugudest, mida seal kõneldakse ja kogu valitsevast atmosfäärist.

Näitus ELUTUBA on installatsioon: siidipaberist mööbel, maalid, tindijoonistused. Värvidena on kunstnik kasutanud sama koloriiti, mis kõrtsi interjööriski: punane, kuldne, valge ja must.

Anna Marie Rockwell MARCELILT MOOSTELE 27. mai - 07. juuni 2008

Y - külaliseks ANNA MARIE ROCKWELL

Sel samal õhtul avame ka Anna Marie Rockwelli näituse MARCELILT MOOSTELE.

***



"Marcelilt Moostele" on Anna Marie Rockwell'i ja ta venna Marcel Rockwell'i koostööprojekt. Viimane kannab 7-aastast vanglakaristust Oregonis, USA-s. Anna veetis selle aasta maikuu Moostes, MoKSi Kunsti ja Sotsiaalpraktika Keskuses. Anna arvas, et kusagil talle teadmata maailmanurgas luues ja olles suudab ta paremini suhestuda oma venna Marceli tunnetega, paremini aru saada tema isoleeritusest ja elusihi kaotusest.

Väljapaneku materiaalne osa on loodud seebist, vanapaberist ja pakenditest. Sõnaga vangla- või MoKSi-isolatsioonis käepärastest materjalidest.

Vaatamata sellele, et kummagi isolatsioon põhineb radikaalselt erinevatel asjaoludel ja leiab aset erinevais paigus, võimaldab
väljapanek vaatajal heita pilku mõlema autori isolatsioonikogemustesse ja -tunnetesse.

***

Anna Marie Rockwell elab ja töötab New Yorgis, USAs. Kunstiga on ta seotud juba sünnist saati, tema isa on maalikunstnik ja vanaema skulptor. Anna sündis Greenbrae's Californias 1980. aastal. Maalimist õppis ta Pacific Northwest College of Art'is Portland Oregonis. Anna on end täiendanud veel Madriidis ja Aix en Provence's ja Pont Aven'is, Prantsusmaal. Vaatamata maalikunstniku haridusele on ta nüüd keskendunud peamiselt installatsioonidele, mis on ühest küljest kontseptuaalsed, teisalt ka laiemale vaatajaskonnale arusaadavad. Tema looming sünnib sageli koostöös inimestega väljastpoolt kunstimaailma.

*

Üritustesari Y- kohtumine toimub 2008. a kevadeni, reeglina iga kuu viimasel teisipäeval Y- galeriis. Üritustesarja eesmärgiks on tutvustada MoKSi residentkunstnike tegemisi.

Üritustesarja toetab Tartu Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium.

Rohkem infot:
moks.ee

Eestis olles pidas Anna Marie MoKSi blogi, sealt saate täpsemalt lugeda..

mooste.blogspot.com/2008_05_01_archive.html

vt ka Tartu Postimees

http://tartu.postimees.ee/050608/tartu_postimees/kultuur/334859.php?aus-ja-tabudeta

vt ka Sirp

www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=702:sotsiaalseid-ja-f-silisi-piire-letav-kunstiprojekt&catid=6:kunst&Itemid=10&issue=3209

ASJAD, MILLEST EI RÄÄGITA 06. mai - 24. mai 2008

Ühiskonnas on alati teemasid, millest ei räägita. Kokkuleppeid, või
tõekspidamisi, millesse usutakse jäägitult, ning millele vastandudes,
või isegi mille kohta küsimusi küsides minnakse vastuollu ühiskonna
normidega/hea tavaga/moraaliga/ühiste eesmärkidega, iseendaga (jne).
Seda nii ühiskonnast laiemalt rääkides, kui ka isiklikku sfääri
avalikuks lükates.
Need teosed ei põgene häirimist selgitavate/põhjendavate
kontseptsioonide taha, ei taotle kahes keeles maailma seletamist.
„Asjad, millest ei räägita" otsib kujundliku kunstikeele võimet
käsitleda teemasid, millest kirjas-sõnas ei saa rääkida, millest
räägitakse liiga palju, millest ei taheta ükskõik millistel põhjustel
rääkida, või mille sõnalis-keeleline käsitlemine on võtnud enda kanda
juba rohkem informatsiooni, kui algses sõnumis oli – õpitud,
kohustuslikud assotsiatsioonid söövad ära suhestumise, tähenduste
tähenduste tähendamine varjutab sisu, kujutluslikult kõnelevad
omadused mattuvad nõutavatesse täpsustustesse.
Kuus teemat täidavad galerii ning tervik tegeleb murdepunktiga, kus
kohtuvad tavakeele väljendusvõime subjektiivne lõpp, ühiku soovimatuse
läbi tavakeelt kasutada otsitakse tähendusi ja sõnumeid, mida saaks
kanaliseerida pildilis-kujundliku keele poole.
Vaataja satub olukorda, kus teda ei karjatata harjumuspäraselt
sõnadega läbi tarandike õigele tähendusväljale, kus antakse võimalus
suhestuda endale sobilikuma keelega, vaid ta satub vaikivalt rääkivate
kujundite keskele, mis ei taotlegi võimalikult ühest, kitsenevat,
õiget mõistmist.
Öelda „provokatsioon" on mugav tagala normi piirides. Öelda „jälle
mingi hämar kontseptualism" on siiamaani veel põhjendamata usk
tegelikesse, kõigutamatutesse tõdedesse.
Hinnanguline suhestumine ei ole kohustuslik. Täpsus ei ole taotlus.
Osalevad Kaisa Eiche, Madis Katz, Marja-Liisa Plats, Taavi Piibemann,
Toomas Thetloff ja Kalev Vapper.

Näitust on toetanud Eesti Kultuurkapital.

OLULINE MAHAKUSTUV 15.aprill - 03. mai 2008

Tallinna ja Tartu noorte kunstitudengite näitus OLULINE MAHAKUSTUV.

Meie informatsioonivahetusele on sisse kodeeritud loomulik kadu. Infovoolust jääb järele mälestus, hetk pudeneb. Üks valik selle paratamatuse vastas seistes on melanhoolia, teine on ümberkonstrueerimine, pudeneva lahtimängimine nii, et midagi kaotatust tuleks tagasi. See on loogiline reaktsioon olukorras, kus me mäletame, et oleme millegi kaotanud, aga ei mäleta enam, mis see on. Mahakustumisest tagasitulev käitub meiega väga mitut moodi. Mõningad meeldetulemised häirivad meid. Teised pudenevad kohe uuesti laiali. Kolmandad moodustavad raamistiku meie eksistentsile, ilma et me ise seda märkaks. Me mängime märgiahelatega. Märgiahelad mängivad meiega. Näitus "OLULINE MAHAKUSTUV" on selleks, et juhuslikud hetked nendest mängudest visualiseeruda.

Osalevad Katrin Sarapuu, Tanel Karja, Nele Tammeaid, Anna Hints, Marja-Liisa Plats, Eneli Luts, Liis Suuk, Sigrid Viir, Laura Toots, Krõõt Tarkmeel ja Kristiina Hansen. Näitust kureerib Merilyn Püss.


Lisainfo:
Merilyn Püss
merilynpuess@gmail.com

REKLAAM

Kultuurikatel, Robodada Records ja Projekt: Mood-Performance-Tants esitlevad:

CABARET DERRIDA


25. aprillil Tallinnas Kultuurikatlas ja 30. aprillil Tartu
Sadamateatris toimuv Cabaret Derrida on kaasajastatud versioon
dadaistide Cabaret Voltaire´ist. Õhtu jooksul etendub enneolematu
vaatemäng, milles mood, muusika ning teised novaatorliku kultuuri
näiliselt kokkukuulumatud ja kaugelasetsevad äärmused sulanduvad,
luues uue ja ootamatu konteksti.

Cabaret Derrida märksõnaks ongi erinevus, differents – erinevad
loojapositsioonid, erinevatele meeltele suunatud sõnumite: video,
multimeedia, muusika, performance, mood, ettekanne – ühendamine
suurvormiks, saavutades seeläbi unustamatu mõjuvõimsuse, milleks nad
eraldiseisvatena vaevalt et kunagi suutelised oleksid.

Hüljates tavapärase klubi- või galeriikeskkonna ning vallutades Lava,
toob Cabaret Derrida vaatajate ette uue ja eksperimentaalsema kunsti
üksteisest kaugel asetsevad tipud – ilmakuulsast akadeemilisest
pianistist külakultuurimaja teismelistebändini, revolutsioonilisest
electro-punkist alveri preemia laureaadini.

Artistid:
Kap Bambino (pildil)
Kania Tieffer
Robin Fox & Anthony Pateras
Miip
Erkki Luuk
Plixid
Art Security

Samuti tulevad ettekandele Hula recyclekollektsioon ning noorte
kunstnike moevideosüntees I'm a paperdoll, light my fire! Debüteerivad
ka noored ja uncut: Elen Aasamäe, Miina Leesment, Ingrid Paats, Anu
Raat, Rane Riis, Katrin Trumm ja Timmo Vahar.


Kohapeal toimub ka aktsioon Mood-Performance-Backstage, mis annab
igale külastajale võimaluse enda identiteedi ümbermängimiseks.


Mitte kunagi korduv Cabaret Derrida toimub kahes vaatuses!

25. aprillil Tallinnas Kultuurikatlas
algusega kell 22:00

30. aprillil Tartus Sadamateatris
algusega kell 20:00


Rohkem infot www.nihe.ee
Kontakt: projekt@art.tartu.ee

Eric Cordier ja Satoko Fujimoto heliworkshop 9. aprill 2008

AUDIOGALERII esitleb:

ERIC CORDIER (fr) / SATOKO FUJIMOTO (jp/fr)

NO OUTPUT LAPTOP
Y galerii, Tartu, 9 aprill kl 17
workshop

No Output Laptop (NOL) on paradoksaalne seade, mis võimaldab kasutada laptop-raali mitte heli töötlemiseks, vaid heli tekitajana. Eric annab ülevaate seadest ja selle võimalustest, kõik osalejad saavad ise proovida.


RUDERAL
Vaal galerii, Tallinn, 11 aprill kl 17
Eric Cordier : action/body-art, voice
Satoko Fujimoto : live electronic

Ruderal on keha/heli performance, kus kehaheli töödeldakse elektroonilise seadmega, mida kontrollib ja muudab seesama heli.

Eric Cordier on teinud aastatel 1986-1994 üle Euroopa umbes 20 body-art performancet nime all Nadir. Skulptori, installatsioonikunstniku ja heliloojana on Eric eksperimentaalsete ja gigantsete, kümnete meetrite suuruste heliinstrumentide ehitaja ja tape-muusika komponeerija. Tema muusikaga on ilmunud mitmeid heliplaate, nii soolotöid kui psühhedeelse folgi valda kuuluvaid ühisprojekte.

Satoko Fujimoto on marginaalse muusika esitlemisele pühendatud kontserdiorganisatsiooni Kokeko ning plaadifirma Prele asutaja. Ta on mitmete uue muusika ja videofestivalide organiseerija. Mõlemal üritusel mängib DJna traditsioonilist jaapani muusikat, nende autentseid salvestusi 50-60ndatest aastatest ning välilindistusi Jaapanist.

Nii Eric kui Satoko on seotud ja tegutsevad Pariisi uue muusika, müra ja kunsti scenes.



üritused on tasuta

Vaal galerii
Y galerii
Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakond
Robodada records
Cabaret Derrida













Pildistasid Kaisa, Kiwa

muidu näeb RUDERAL taoline välja..

Jenni-Juulia Wallinheimo PRETTY CRIPPLE 25. märts - 11. aprill 2008

Teisipäeval, 25. märtsil kell 16.00 avasime Y galeriis Soome tekstiilikunstniku Jenni-Juulia Wallinheimo näituse PRETTY CRIPPLE.

”Miks puuetega naiste unelmad ei võiks sisaldada miljonäre ja mullivanne?”, küsib sotsiaalpoliitikat kommenteeriv Jenni-Juulia Wallinheimo. ”Peab ju puudega naiselgi olema õigus põgeneda reaalsest elust hedonistlikussse ja ebarealistlikusse maailma”.

Jenni-Juulia Wallinheimo näitus Pretty Cripple kasutab 1990ndatel vändatud filmi Pretty Woman ideed, asendades prostituudi karakteri puudega naise omaga ja miljonäri koha metafooriga ühiskonna võimustruktuuridest. Kunstniku teoste ideeline põhirõhk väljendub positsioonis, kus ta küsib, et mis alustel arvatakse, et puuetega inimestele on sobilik pakkuda ainult hingelisi, hardaid kogemusi, aga mitte hollywoodi-stiilis elamust..

Jenni-Juulia Wallinheimo (s 1974) on lõpetanud Helsingis Taki. Viimatised näitused: aastal 2005 Soomes laineid löönud Jenni-Juulia näitus ”Ma ei jaksa enam - hellusest purunevad luud” oli väljas INDEX: modelleerimiskonkursil ja sama aasta sügisel ka Hiinas Hunani tehnikaülikoolis. Aastal 2006 aitas Jenni-Juulia Wallinheimo näitust Pretty Cripple teostada Soome Kultuurkapital. Pretty Cripple on varasemalt olnud vaatamiseks väljas kahel korral Soomes (Espos ja Helsingis) ning möödunud oktoobris ka Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuse Keskuse saalis (kajastas ETV saade Puutepunkt www.etvpluss.ee/saated.aspx?id=4823#).

Näitust toetas Eesti Kultuurkapital.

Näituse avamisel, 25. märtsil kell 17.00 on võimalik kuulata Mart Aasa näituse kirjeldust ka vaegnägijatel.


Lisa info:

www.prettycrip.vuodatus.net
www.jenni-juulia.com











Toetas:

Marje Murusalu ja Eleriin Ello TEXT ME AGAIN 12. märts - 23. märts 2008

Teisipäeval, 11. märtsil kell 18:00 avati Y galeriis MARJE MURUSALU ja ELERIIN ELLO näitus "TEXT ME AGAIN".

Avamisel musitseeris Barthol Lo Mejor!

"Text Me Again" on humoorikas käsitlus pildi ja teksti vahelistest suhetest, mis on kahe kunstniku tiheda koostöö tulem. "Text Me Again" räägib kontseptsiooni seotusest visuaaliga ja püüab hajutada piire kunstiteose ja tavapäraselt lisanduva nähtut seletava, tüüpiliselt A4 formaadis kirjutise vahel. Nii kasvab ka maalist välja tekst ning formaalne "kontseptsioonikirjeldus" saavutab tööst olulisema koha, hõlmates ruumi, mis traditsiooniliselt kuulub teosele. Samuti analüüsib "Text Me Again" mänguliselt nii kunstniku, kriitiku kui ka näitusekülastaja rolle.

Join the game!

mobiilidokumentaal avamisest:











***
























*





*






*




Better luck tomorrow







*






*










*

Siiri Taimla ja Epp Kubu LAPSE PÕLV 25. veebruar - 9. märts 2008

EKA vabade kunstide osakonna taustaga noored kunstnikud Siiri Taimla ja Epp Kubu näitus "LAPSE PÕLV".


Pühendusega lastele:

Siiri Taimla

Joonistused laste portreedest – "Plahvatus. Kiiritus. Ohutusabinõud." Tööd on valminud usus tuumaenergiavabasse Eesti riiki, 2007-2008.

Epp Kubu

Kolmeminutiline video "Vaatamisväärsused". Filmitud kaunil Karlsruhe prügimäel, jõe kallastel ja raudteerööbastel. 2007.


Lisaks linastub galeriis näituse raames film "Raport: Roheline Eesti". See värske ja provokatiivne dokumentaalfilm uurib võimalusi, kas Eesti võiks olla maailmas taastuvenergeetika kasutuselevõtu innovatsiooni pioneer või jäämegi lohisema suuremate riikide sappa?

Film kestab 30 minutit. Film on valminud EASi Innovatsiooniteadlikkuse programmi, Tallinna Keskkonnaameti ja heade sponsorite toetusel.


Rezhissöör Moonika Siimets & idee autor Elen Lotman:
Dokumentaalfilm "Raport: Roheline Eesti". 2007

Eesti Roheline Liikumine:
Tuumaenergiat käsitlev materjal

*





Epp Kubu
video







Siiri Taimla






















Eesti Roheline Liikumine

24. veebruar 2008

Täna, EV aastapäeval toimus Tartu Kunstimajas igati väärikas sündmus: tARTu kunstikuu lõpetamine ja edasise korraldusõiguse andmine Y-Galeriile. Art Security päästis peo, muutes selle meeldejäävaks ja lõbusaks. Esiteks tekitasid nad vanakooli näitusele lisaks veel kunstiparandustöökojas parandatud tööde näituse. Siis jagasid nad kunstikuuga seotud isikutele diplomeid ja ka mina sain ühe. Seejärel suundus rongkäik Toomemäele Kristian-Jaak Petersoni kuju jalamile. Sinna pandi pärg, millele oli kirjutatud: "Kas siis selle maa keel laulutuules ei või taevani tõusta. Art ma ei või." Joodi viina, tehti grupipilt ning vanapapi Jaan asetas Kristian-Jaagule küünla jalge ette, meenutades, et see noormees käis jalgsi Tartust Riiga. Ma ise olen seda jalgsi käimise lugu korduvalt oma vanaemalt kuulnud. Vanaema ikka viis mind väiksena Kristian-Jaagu juurde. Mu vanaisa oli eesti ainus Kristian-Jaagu uurija. On temast kirjutanud põhjaliku raamatu (Karl Taev "Kristian-Jaak Peterson. Laulud. Päevaraamat"). Kunstikooli õpilasena kirjutasin selle järgi referaadi, mille eest sain 10 palli (hinnati 10-pallisüsteemis). Magistrantuuris tegin filmi "Sammud öös", kus K-J vaim tuleb kummitama. Nii et K-J on minuga väga tihedalt seotud.

Siis läksime Y-Galeriisse, kus leidis aset tants ja trall sõna otseses mõttes. Sõime salatit ja üks blond noormees mängis lõõtspillil rahvamuusikat. Korraga muutus galerii Pätsu-aegseks simmanikohaks, kus lõõtsaga poiss meile tantse õpetas. Olin vaimustatud. Pirnile aga oleks hip-hop rohkem meeldinud. Tantsisime reinlenderit ja neitsitantsu. Vägev pidu oli!

staap.spaces.live.com/blog/cns!F0F41A37C134C5E!459.entry

Raimu Hanson: kunstikuu ongi tegelikult surnud

Kunstimajas seeniorkunstnike näitusel iseseisvuspäeval toimetatud tseremoonia võttis kokku viienda Tartu kunstikuu. Selle organiseeris sisepingetest haige Tartu Kunstnike Liit.
Abilinnapea Jüri Sasi suust kõlanud rojalistlik hüüatus «Kunstikuu on surnud, elagu kunstikuu!» märkis äsjase sariürituse korraldajate teatepulga üleandmist järgmistele tegijatele. Selleks on Y-galerii eesotsas Kaisa Eichega.

Abilinnapeal on tuline õigus. Tartus kunstielu ergastamiseks ja kunstnike tegevusele suurema vaatajaskonna tõmbamiseks kunagise linnapea Laine Jänese välja mõeldud kunstikuu ongi tegelikult surnud.
Suurürituse esimese ilmumisega Tartu kultuurikalendrisse kaasnes elevus nii loojate kui ka kunstipubliku hulgas. Hilisemad on tekitanud üha süvenevat pettumust.

Muidugi on tore, et kolme-nelja nädalasse on koondatud tavapärasest rohkem näitusi, tegevuskunsti ja õpitubasid, tantsuetendusi, filmiseansse ja loenguid. See kõik aga ei ole kuigi palju aidanud suurendada huvi kunstnike loomingu vastu.

Näitustel käib ikka üks ja seesama kunstihuviliste seltskond, keda ühtekokku on paarsada inimest. Ja suurem osa väljapanekutest jõuaks vaatajate ette ka ilma kunstikuuta. Puudu on jäänud ja jäi seegi kord üks tuhandeid huvilisi magnetina vaatama tõmbav näitus.
Kunstikuude korraldajad on kurtnud, et maailmakuulsuste kaasamine eeldab mitu korda suuremat eelarvet kui praegune paarsada tuhat krooni ja suuremaid näitusesaale. Kas ei ole aga siiski kõige rohkem nappinud innukat pealehakkamist?

Kunstikuu lõputseremoonia hakkas jõudma maitsvama ja joovastavama osa poole, kui saali tuli Y-galeriiga tihedalt seotud kontseptualist Toomas Thetloff koos oma kaaslastega Art Security nimelisest rühmitisest.

Neil olid kaasas kunstikuise ettevõtmisena kunstiparandustöökojas valminud taiesed ja pärg lindiga, millel oli tekst «Kas siis selle maa keel/ laulutuules ei või/ art ma ei või». See on Kirstjan Jaak Petersonist mõjustatud Kivisildniku luuletus, mis on veidi ümber tehtud – Kivisildnikul on arti asemel üks ropp sõna.

Pool tundi hiljem võttis Thetloff pärja ja suundus kunstimaja eest koos kaaslastega Toomele.
Usk peab olema ikka väga suur, et loota järgmise aasta kunstikuu tõusmist surnust üles.

www.postimees.ee/250208/tartu_postimees/arvamus/313983.php

tARTu Kunstikuu '08: MoKSi KESKJAAM 11. veebruar - 24. veebruar 2008

11.veebruaril kell 18.14 lõigati Y galeriis pidulikult läbi Kultuurijaama lint. Samas avati näitus Sündmuste arheoloogia, pakuti
keefiri ja suppi. Käimas olid Kultuurijaama töötoad.

Juba järgmisel päeval kell 18 jätkab Kultuurijaam kahepäevase ümarlaua-filmiõhtuga Y galeriis, mis on pühendet esteetika ja dokumentalistika omavahelistele suhetele.
Ehk siis esimesel päeval kaetakse ja vaetakse Maailmafilmi festivali eestvõttel dokfilme, milles lõimuvad kunstiline ja antropoloogiline mõõde. Kas ja kuidas on võimalik tunnetatud tõde ühtaegu filmikunsti võtetega estetiseerida ja antropoloogilise eesmärgiga empiriseerida?

Robert Gardner „Sügavad südamed“ (USA/Niger 1981, 58 min)
Kullar Viimne „Viimnepäev“ (Eesti/Indoneesia 2006, 29min)
Tiago Pereira „11 eeslit kukub tühjale kõhule“ (Portugal 2006, 26 min)

Filmid on originaalkeeles, ingliskeelsete subtiitritega.


Kolmapäeval, kell 18 jätkatakse samas ümarlaua 2.osaga. Pihitooli astuvad oma loomingus dokfilmi formaati kasutanud eesti kunstnikud Minna Hint, Liisi Eelma, Kristiina Norman.

Antropoloogid kunstnikud / Kunstnikud antropoloogid toimub tARTu Kunstikuu MoKSi nädala raames ja saab teoks tänu alljärgnevatele toetajatele ja partneritele: Genialistide Klubi, Y-galerii, Tartu Kõrgem Kunstikool, Tartu Linnavalitsus, Eesti Kultuurkapitali Kujutava ja rakenduskunsti sihtkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu, Haridus- ja Teadusministeerium,
Tartu Kultuurkapital, Maailmafilm, Artishok, Tartu Kunstnike liit.


LISAINFO:

(+ 372) 5 138 599

www.moks.ee/kultuurijaam

*

plakatid, foto-, video- ja audiodokumentatsioonid MoKSi tegemistest.

tARTu Kunstikuu '08 kunstimess Kunstnike majas 2. veebruar 2008

Y galerii boks.

näitus Vapper Kalev õpetab koolis 22. jaanuar - 9. veebruar 2008

Teisipäeval, 22. jaanuaril kell 18.18 avati Tartus Y galeriis näitus „VapperKalev õpetab koolis".

Väljapanek on seotud uuendusmeelse kunstniku Kalev Vapperi samanimelisele aktsiooniga, mille käigus ta tõepoolest terve 2007. aasta sügissemestri täiesti legaalselt Tartu Kõrgema Kunstikooli fotograafiaosakonna juhataja abi ning õppejõuna leiba teenis, saades kooli poolt täiesti ootamatu, kuid meeldiva üllatusena pärjatud koguni „Aasta töötaja" tiitliga.
Et kunstiprojektiga kaasnes igati reaalne pedagoogiline tegevus, on näitus selle loogiline jätk – kunstitudengitel tuleb oma õppetöö raames valminud teosed õpetajale ette näidata.

„Hariduse ja õpetajate väärtustamise, kuid ka alarahastamise teema on olnud päevakorras vist nii kaua kui ma üldse midagi mäletan," põhjendab Vapper, miks ta oma kõmulisele teosele „VapperKalev lõpetab kooli" ( http://vapper.pri.ee) ka teise osa otsustas treida ning miks sealsest lõpetajast ühtäkki õpetaja sai.

„Käesoleval näitusel pole selle kõigega siiski niivõrd pistmist. Siin eksponeerivad oma töid need üliõpilased, kes lugesid minu aineid provokatsioon ja narratiiv või fotoprojekt. See kasvas küll välja minu samanimelisest aktsioonist, kuid on sellest hoolimata täiesti eraldiseisev asi. Siin ruulivad tudengid!" rõhutas Vapper.

Näitusel astuvad üles (alfabeetilises järjekorras):
Anna Hints, Eneli Luts, Henry Griin, Kadri Randjärv, KalevVapper, Katrin Sarapuu, Lea Tui, Liisalotte Elme, Marja-Liisa Plats, Natalja Sadikova, Olivia Tubli, Paavo Kuldkepp, Piret-Säde Lain, Polina Lapõševa , Sigrid Soomer, Sten Eltermaa, Tiit Joala, Veiko Kallas ja Zane Fišele.




*
Natalja Sadikova ja Zane Fishele
BY INVITATIONS ONLY

informatsiooni kolaazh.
vt ka varasemat postitust nende VIP-üritusele








Sigrid Soomer
kogus raha võrri parandamiseks





Polina Lapõsheva
video ja aktsioon jälakäijate liikluskultuuri parendamiseks



Marja-Liisa Plats
fotoinstallatsioon





Piret-Säde Lain
protestis



Olivia Tubli
koostas endast roosa ajakirja




Lea Tui
tõi Leedust kaasa tükike leedumaad





Paavo Kuldkepp
video väga kiire montaazhiga



Sten Eltermaa
broilerid






Kadri Randjärv
Leiunurk















Tiit Joala
monkey business (jäi kahjuks päris lõpetamata)




Kalev Vapper
tõestab, et oli TKK fotograafia osakonna juhataja abi





Katrin Sarapuu
diagnoosib





Anna Hints
pidas matuseid

Eneli Loomingulise Orgasmi Hindamine 11. jaanuar 2008

Reedel, 11. jaanuari õhtul kell 18:00 toimus Y galeriis noore kunstitudengi Eneli Lutsu provokatiivne aktsioon "Eneli loomingulise orgasmi hindamine".

Eneli Lutsu aktsioon on sündinud koostöös sügisel Tartu Kõrgemas Kunstikoolis alustanud Kalev Vapperi pedagoogilise kunstiprojektiga „Vapper Kalev õpetab koolis", mille tulem eksponeerub 22. jaanuarist kuni 9. veebruarini Y galeriis näituse „Vapper Kalev õpetab koolis"  raames.

Patrizio Spinelli Y galeriis 10.jaanuar 2008

Neljapäeval, 10. jaanuaril kell 18.00 esitles Itaalia kunstnik Patrizio Spinelli Y galeriis audiovisuaalset performance'it videoprogrammi ja live helitaustaga.

PatrizioSpinelli (kunstniku nimega Hakim Zemaj) on lõpetanud Torino Ülikoolis arstiteaduse ja kirurgia osakonna ning täiendanud õpinguid akupunktuuri ja ida meditsiini vallas.

Kunstnikuna omab ta väga laia profiili - muusika, maalikunst ja skulptuur, disainist kuni kaasaegsete ikoonideni. Kuid tema loomingu keskmeks on helide maailm, mis on viinud teda edasi uurima sellised teemasid nagu ruum, lõpmatus, maailm, loodus, elu, ilu ja poeesia.

Luce di Orione Editrice alt on ta väljastanud üle 50 CD. Samuti teeb ta aktiivselt loomingulist koostööd teiste muusikute, tantsijate ja maalijatega, luues helitaustu näidentitele, näitustele jne.


Rohkem infot kunstniku kohta (itaalia keeles):


www.fuocosfera.it
www.zemajarte.it


Fotod Gregori Lotman